Tere suvelõppu!

Nonii, Meil läheb abikaasadega koos elamine hästi. Enn peseb millegipärast alati nõusid, mina jõuan alati kõige hiljem koju (nii 3-4 ajal öösel) ja Mari ameleb meie kõigiga, vahel üksi ka.
Laupäeval siis võtsime teekonna ette .. Kuura-Kirsimäe sünnipäevale! Jõudsime sinna mingi kell 12 öösel, sest busse ei läinud nv-l. Ginger pani seal hullu- pigistas minu vastu tomati puruks, pani laua põlema ja üldse nägi välja nagu kurat ise. puu otsas.
Kuurast oli kahju, ta pidi kõige pärast muretsema.
Hommikul läksime koju bussiga... ja vajusime Ennu ja Mariga minu voodisse.. siuke poolunes rääkimine oli ka põnev. Ja burksi ostmine.
Siis läskin ööks koju.
Ja jälle tagasi linna järgmisel päeval- õpikute järele!
tulin korterisse ja olesklesime koos elukaaslastega niisama. Siis otsustasime õpikute järele minna.. Kristiina tuli ka koos meiega. Kui "vahva" oli õpetajaid näha. Koolist tulles otsustasime minna korra Geni ja meenutada õiget kooliaega, aga kurja, see tehakse suvel alles kell 6 õhtul lahti.. kõndisime siis sealt nö aiast läbi ja mis me nägime- üks ülivahva kohver niisama murul vedelemas.. justnõnda, nagu oleks selle keegi ära visanud.. Muukisime seda ja ma võtsin selle endale. panin õpikud sisse :D
Käisingi mööda linna ringi kohvriga ja latekspükstega (Kabina-riietus.. pidi ju olema slutwalk.. )
Suundusime Anne kanali juurde. Kati oli seal jäätisemüüja.. istusimegi siis putkas ja sõime tasuta jäätist. Nämmnämm. šokolaadi jäätis... arrrggh.
Siis jooksin kiiresti kesklinna, et Rasmusega kokku saada- Ta pidi mu Kabinale sõidutama, aga Tasku juures põrkasin Elenoriga kokku.. Ja mis välja tuli!? Kabin jäi ära! Fuu.
Ootasime Annabeli ka kampa ja läksime Juliuse poole. Lahendasime seal asju.. ja lõpuks tulid sinna ka Max ja Erki and Co. (olid ja läksid) Varsti läksid ka Elenor ja Annabelja nende asemele tulid poolik Tsunami Crew, Mait, Uku ja Jürgen. Mängisid pokkerit ja mina nautisin oma Hesburgeri toitu... nii kaua kui seda jätkus.
Mingi hetk läksime kooli ja Möku juurde.
Kui vahva, meie kooli läks keeegi sisse, signalisatsioon läks tööle ja G4S tuli kohale. Koos keka õpetajaga.
Tegelt midagi erilist nagu polnud, lihtsalt natuke nalja sai. Uku sõidutas mu koju ja ma vajusin jälle magama.. Pärast suurt kolistamist köögis.. Aga Enn ja Mari ei teinud kuulmagi.
Täna hommik.. hmm... Tuln täna jälle koju, et siis homme taas Tartu minna.. Ma oskan hästi ökonoomselt oma aega kasutada- parim on aega kasutada edasi-tagasi sõitmisele. True Story.
Kukukakakekekökö.

fml

Jah, kallid sõbrad, ma ei tunne ennast hästi. Mõni teab miks, mõnel pole aimugi.
Käisin eile kolimas jällegist siis. Jäin linna. Ema tundis Kristiina ära nii et ta polnud teda varem näinudki :D
Igastahes. Õhtul läksin Kristiinaga välja ja saime veel Raimondiga ka kokku. Istusime Treffneri ees ja vegeteerisime. Varsti olime parajad valmis. Ja Mari ja Enn tulid ka linna, kuni nad jälle ära kadusid... Tagasi koju muidugi.
Annemari ja Kärt möllasid ka kuskil.
Keidi tulebki Treffnerisse.
Istusin mingi hetk kõnniteeäärekivile. Tahtsin ennast uuesti üles leida, aga kes mind hoopis leidis, oli keegi teine, kes äratas mind hiljem oma sõnumeerimisega üles, kui ma juba rahulikult oma voodis magasin.
Magamisest rääkides. Mari-Anne rääkis kunagi et on selline väikestviisi ebausk, et oma esimesel ööl uues kodus võid näha oma tõelist armastust või tulevast vms. Muidugi võtan selliseid asju alati skeptiliselt. Aga see unenägu oli õudne, mis ma nägin. Nukker ja õudne, ja tõesti unenäol oli peategelane.. Aga see oli nii ebaõiglane tegelane, et ma ei võta vist enam midagi tõsiselt. Miks sina seal olema pidid?
jah, mul on nüüd melanhoolia peal. Süüdistan aina lähenevat sügist. Aga see pole hea melanhoolia, see sööb varsti mu seest ära.
Aitäh sõbrad.
Head ööd.

ftftft friistailo!

hei karvalised ja sulelised!

Käisin täna kolimas. Homme teen veel seda. Aga ma ei suuda ikka veel uskuda, et ma nende sitanikerdistega kokkku elama lähen. (ok, guys, i'm just teasing, no offence... aga sitanikerdised olete ikkagi.) Jap, kolisime ja tassisime voodeid ja diivaneid ning laudu. Hullult põnev. Ma tegin enda jaoks suure kapi vabaks seal, aga asju polnud kuhugi panna... panin kõik oma toa kõrval olevale rõdule. Nüüd on mu aknast hea vaade- kolihunnik. Te võite kõik mulle külla tulla varsti (kui ma lõplikult kolitud saan) ja seda hunnitud vaadet imetleda. Lisaks vastasmaja betoonseina näete ka. Kui ilus päris oma kodu :D Jap, mari hoiab oma riideid keldrist leitud tünnis. Hipster!
Enn nüüd elabki seal juba, mina naudin veel maal olemist.
Täna oli emaga päris hea vestlus ka. "Linda, kas sa tõesti arvad, et sa oled piisavalt täiskasvanud, et nii üksi elama minna? minu arvates oled sa veel noh.. tüdruk.. plika.. "
"Emmaaa? u serious? Sina, kes sa oled sundinud mind koguaeg üksi hakkama saama... ja minu arvates olen ma saanud päris hästi hakkama.. Sa isegi ei tea pooli mu seiklusi mis ma olen pidanud läbi elama.." tema: "nojah, tõsi, oled hakkama saanud ja suuremaid lollusi pole ka teinud..." , Mina: "Jah, ema, seni kuni mind kainerist, sünnitusmajast või surnukuurist koju pole toodud, on ju kõik hästi...? (ema: "Lol") Ja pealegi, kes lollakas räägib vanematele oma suurematest lollustest?" Ema: "ee,.. jah... Aga ei need ei loe.. Peaasi, et Sa kunagi inimeseks saad."
Saan ma jah kunagi inimeseks. Ma sellest ka emale ei räägi, et ma ei kavatsegi inimeseks hakata. (tšššš)

Kõndisin täna bussu peale, et Tartu sõita ja olin Võru maanteel. Seal on üleval tabloo, mis näitab autode sõidukiirust.. tulevad numbrid :52, 49, 54, 48, 25 ?!?! lolwut, 25, kesse kurat... ?! Ahem, muidugi roller... Mõtlesin, et vilistan edasi, sest mul ju pole Kambjas mingeid rolleritega kaakidest sõpru-tuttavaid.. Aga ei, nimetatud roller sõidab risti minu ette ja jääb seisma.. Imelik, ja siis vaatan et tšikk ka veel. Häh, see oli Kätlin. Norm. hea et endale rolleri muretsesid muidu. Väga ökonoomne ja värki D: JA siis tuligi minu 500 m rollerisõitu bussipeatusesse. Viimati sõitsin selle elukaga mingi 3 aastat tagasi. ja siis tuli meelde, miks ma enam sõita ei taha :D

Meestele silmajäämise retsept

Ma võin seda teile kohe selgitada. Pange endale lihtsalt kummid suhu..(kumm on seks, you know..) Ja neli rida hambaid Ja ongi kõik! See on väga võluv, kütkestav ja veetlev. Poistele väga meeldivad breketid. True story, girls! :D :D üleüldine lovelife paraneb!
Käisin täna linnas.. ja .. hmm.. midagi nagu. Homme käin kiiresti ka linnas ära, et korterivõtmetega ärida ja üürist rääkida. Mari ja Enn teevad ise homme suurema kolimise vist, aga mina teen seda neljapäeval. cool stuff.
Ja nüüd ma valutangi oma hambaid. Kuulan Sõpruse Puiesteed ja mul tuli meelde, et kui ma esimeses klassis käisin, siis mu kool asus Sõpruse puiesteel. ni numi :)

Teen kõigile kalli! :) Tasuta.
VOLDEMORT, Y U NO USE MAGIC POWERS TO GROW NOSE? and LADY GAGA, Y U NO DRESS NORMAL FOR HALLOWEEN?

ILAVOOL!!

- ilavool on eesti keelne vaste I love you'le! close enough?

Olen nüüd kodus.. Käisin Vabaduse laulul, mida ootasin vist Soomes käigust peale.. Ja ootused olid teised, kui tulemus ise.
Võtsin Kalevi kaenlasse ja vedasin ta Tallinnasse, seal ootasidki meid juba Mari ja Enn. minu musirullid. Ööbisime Mari juures ja öösiti olid meil seiklused. Nt vajusime kolmekesi Ennu ja MAriga ühte pisikesse voodisse, aga ära sealt ka enne ei tulnud kui alles kell pool6 hommikul koos Mariga :D ... et siis Ennul ruumi oleks.
Vahepeal tutvusime kohalike elanikega ka. Tädid bussis, kes olid päris äksi täis ja tegid nalja nii et munad märjad. Silmamunad muidugi.
õhtul hilja tšillisime veel Mari küla peal. Lendasime õhus kuni maandusime feissplänti! :D
Järgmisel päeval ootasime päev otsa Vabaduse laulu. Käisime heina sees hullamas ja sõime Mari Ameerika "sugulastega" vutte.
Ja siis tuli oodatud sõit lauluväljakule. Mina ja Mari pandi ruumikitsikuse tõttu pagasnikusse. jee. mullikile!
Jõudsime sinna. Brainstorm üritas publikut õhutada kaasa laulma, aga loll eesti rahvas otsis kurbade silmadega õlleputkat ja grillvorsti. Uus Õllesummer oli käimas :S vähemalt selline mulje jäi. Me vaikselt hakkasime masendusse langema ja pettusime ürituses mida me nii kaua olime oodanud. Tervitasime Ennu ema ja läksime kõndima... Ja siis ETSKAE! Grete!! Sind oli niiiiii tore näha! Tüdruk kelle õlgadel oli kaks päeva pidutsemist, aga jutt oli ikka lõbus :)
Ja siis selle suure masenduse tõttu me otsustasime selle vooluga kaasa minna ja läksime õlle-siidri järjekorda. Võtsime kõik neljakesi pisikese purgi ja leidsime paraja paiga muruplatsil. Tegime plõkssss purgid lahti, esimene sõõm ja "Tere! Meie oleme Eesti politsei!" FAKK
olen jah teinud asju, mis pole alaealistele sobilikud, mõistlikuse piirides, aga kindlasti hullemini kui see... aga vahele pean ikka jääma pool aastat enne täisealiseks saamist, ühe lonksuga ja 0,04 promilliga :S See on ebaaus ja loll!
Mina olen loll ja teised ka.
Minu juhtumit aga hakkas menetlema üks väga vahva tädi. Võrdlemisi. mari see eest sai plaatinablondi ja geelküüntega ülbiku. Need kaks oleks peaaegu seal kaklema läinud. Ja tema ülekuulaja oli ka loll , ise ametnik, aga lauluväljakut ja Treffnerit ei oska õigesti kirjutada. -.-
Minu oma aga oleks peaaegu mu pärast nutma hakanud :S Tal hakkas minust nii kahju. "Oled õpilane? Elad omapäi? teenid trahvi jaoks ise raha? Ja pole tavaliselt selline? oioioi, ma ei tahaks sulle üldse seda teha... helista ise emale jah.. " Siis kuulas rahulikult kuidas ma emaga räägin ja ta süda härdus aina enam. :D jah Ta oleks vist isiklikult mind koju saatnud, magama pannud ja teki ka veel peale kohendanud, lisaks veel laubale musi andnud, sest ma ta vaatas mind nagu oleks ma mingi kadunud väike kutsikas, kes lihtsalt kogemata tegi midagi halba, sest ta on ju alles väike ja rumal. Jap midagi sellist ta vist arvas minust. Vähemalt nägu ja jutt ja suhtumine oli selline. Mari aga eemal samal ajal tahtis mu maha lüüa sellise vedamise pärast, sest samal ajal tappis ta mõttes oma menetlejat küüneviili või mai tea.. lusikaga.
Siis oligi kogu peotuju rikutud.. Ja meie vanemad muretsesid kõik täiesti erinevate asjade pärast nagu välja tuli ja Mari ära märkis. Ennu ema: oli pahane, et teda kohale ei kutsutud (endine politseinik ikkagi) Mari ema: Avalikus kohas nõnda istumine on ju lausa inetu! Minu ema: Vaesed noored ei saa nüüd sellise vahejuhtumi pärast õhtust rõõmu tunda..
jah, hästi läheb.
Läksime vaikides ja vastassuunavööndis sõites koju. Istusime söögilauas ja kuulamise väikest väitlust.. mille tulemusena sain aru, et kuigi elukogenud ja tähtsad täiskasvanud arvavad ennast palju teadvat, siis ei... seda nad alati pole. Vahepeal tuleks mõelda ka natuke mustvalgelt, et siis hiljem rõõmu tunda muudest värvidest.. Aga riigiasjades alati end optimistlikult tunda on mõttetu! Olgu, see on kõrvaline.
Järgmine päev tšillisime Tallinna peal. Käisime parkides ja Enn läks vanematega koju. Siis pookisime MAri ja Kaleviga enda külge mingi Tallinna eluvenna, kes lõpuks mari numbrit tahtis jne. Kutt (loe: mees üle 40) oli päris jutukas. ohutu, aga tüütu :D.
Siis loksusime vennaga rongis koju. Pärast neid kahte-kolme päeva oli kodus uni õige magus :)

C'est la Vie!

Kaisa tegi mu Kabina modeks ka facebookis... nüüd saan süütuid treffneriste peole kutsuda :)

Ma olen elus veel. Käisin Jõhvis Mikul külas.
Homme Vabaduse laulule. Näeb seal teid, kes te suvatsete sinna ilmuda. Kukerpillid ikkagi!Kooli meeleolu tulep peale ka :/

PS. Tout ne fait que commencer! nahhhh, mais prendre un 'chill pill' et tuer cette salope!

suvelõpp.

Nõndaks,
Pühapäeval olin kodus ja siis sai küllalt. Läskin Esmaspäeval linna, et mariga šoppama minna ja siis Tartuffile. Mikk tuli Tartu ja hästi tore oli. Vahepeal pidime Mariga tööl ka käima. Aga see oli kõrvaline. Tartufffil läks nagu ikka. Läheme entusiastlikult vaatama, aga ikka lõpetasime kusagil mujal jalutades või tuttavatega rääkides.
Ja niiiiii tore oli näha kõiki tuttavaid, kellest pole vahepeal midagi kuuldagi olnud.
Aga siis pidid Mikk ja sõber Erki tagasi Jõhvi sõitma :/ öösel. Jätsime nad mariga sinnapaika ja läksime koju.
Järgmisel hommikul käisime linnas jalutamas... raamtukogus jne. plaanisime ka muuseumeid mööda kolada, aga pähe tuli hoopis geniaalsem idee. HELISTASIME ENNULE!!! mees, tule tartusse, ära kopita Türil.. Ja paar tundi hiljem oligi ta platsis. :) wohohohoo..
Ja nii me läksimegi kolmekesi Raimondi juurde istumisele. Mis oli mõnus . JA siis tuli kristiina!! Keda polnud üle kuu aja näinud! Kõik, kamp oli jälle kooos!!1!!!!11! NJBC . Ja see kõik tundus nii õige olevat.
Kui pidu istumine selles idüllisises Raimondi kosmilises korteris hakkas end ammendama, hakkasimegi neljakesi Enn, Mari, Kristiina ja mina jalutama Aardla poole. Burksid ja tuttu.
Järgmisel hommikul pidime Ennuga ise hakkama saama, sest Mari läks isa tööö juurde.. Et seal võtta mingid äripartnerid soomest-rootsist vastu ja isale nende vestlust inglise keelest tõlkida.
Aga jah, Maril hakkavad tartkusehambad tulema ja sellest tulenes ka tema vähe pahur tuju :D mis oli natuke naljakas ka.. ja võib vaid ette kujutada, kuidas need keskeale lähenevad mehed teda närvi võisid ajada? ei? ja?
Kui me Ennuga üksi jäime.. suundusime Kristiina juurde. Aitasime tal tuppa tagasi kolida. Tüdruk oli oma toas remonti teinud. Väga noobel. Ja nii me tiksusimegi.. lõpuks käisime Linnas ka. Aga läksime varakult koju tagasi.. Olimegi kahekesi magama sättimas ennuga... või noh, tema käis mööda korterit aluspesus ringi, mina istusin arvutis.. Sõime kõrbenud popcorni. Kui äkki helistas Mari... ja ütles, et ta tuleb koos rootslasest isa nö äripartneriga sinna. ei noh, mis meil muud üle jäi... Äratasin Ennu ka üles ja käskisin riidesse panna.. Ja siis nad tulid. See Filip oli täis nagu kännuämblik.. nagu tarakan. Ma alguses arvasin, et Mari ka.. aga tema oli hoopis hirmul, sest see rootslane hakkas teda taksos kabistama ja mari oligi taksojuhil käskinud teise kodu asemel korteri juurde sõita. Aga see Filip või filipp või kes iganes oli ropult rikas. Tal on mingi 3-4 maja, mis maksavad nii palju, et kui ta need maha müüks siis ta ostaks vabalt pool eestit ära. Pmst oli ta veel olnud olümpiavõistlejast lumelaudur kunagi. Igatahes väga hull mees... Nii et meil jäi siis korteris kõik katki ja me läksime koos neljakesi Rõõmu teele magama. kui vahva. Öö ei olnud vahva. Sellest ma siin ei räägi. Aa ja vahepeal oli korteris intsident, kus mina ja enn ja see Filip jäime ühte tuppa luku taha. Lol. Mari andis köögiaknast sinna toa aknasse kruvikeerajaid jne... Igatahes jälle põnev. ulullul. Kui me ennast sellele mehele tutvustasime, siis mari oli öelnud, et me oleme hullult lahedad.. aga Filipi jaoks ei saanud Enn lahe olla, sest ta nime saab kirjutada ainult ühe tähega. "Oh, i belive that You, Linda, can be cool.. but ENN, You're f*ckin' me, Your name... thats not cool. YOU'RE NOT COOL!"
Järgmisel päeval pidime Mariga minema Aili juurde, kellega me intervjuud teeme. See Siberisse küüditatu.. Me olime niii väsinud tema juures, et pidime sinna samasse magama jääma. Kõige põnevam oli väljakutse õhtul üleval olla, kui Singer Vingeri kontsert on..
Aga kontsert oli supah! Väga khuul. Olime täpselt lava all ja tantsisime ennast sodiks koos Mari ja Kristiinaga.
Ja siis vajusimegi korterisse tuttu..
Hommikul lasid Mari ja enn korterist jalga ja ma jäin seda natuke koristama. Ei tore.
Kambjasse jõudes jalutasin Võru maanteel kodu poole. Tee pervel seisis valge pirukaauto, kus mees tegi sees suitsu. Ma kõnnin kiiresti kiiresti mööda.. Aga mees vahib mind nagu ilmaimet. Hakkab vaikselt autoga mu taga sõitma ja rääkima. "Lähe linna täna, või tuled minu poole, võtame mõned napsud ja teeme koos peo?!" "ei taha, ma olen väsinud ja lähen koju puhkama.." "Minu juures saab ka puhata.." "Päriselt ka, mul ei ole tujuuu.." Igatahes meelitas seal hullult kaua, kuni ma lõpuks koju jõudsin.. ja minu kodu teeotsast ta sisse ei julgenud sõita :D
Kodus olin peaagu valmis pikali viskama, aga siis tuli välja, et pean minema Normani sünnipäevale. poiss sai 20. Ja mina sain seal sugulaste üledoosi. Tükk aega pole enam tarvis.
Nii hea on kodus siiski magada :)

Jälle minu fäbilös laif!

Nii et siis järjekordne "seiklus"
Oli mul siis kodus halb või?
Oi, olin selle ühe päeva kodus nii õndsalt, emaga kahekesi. Rääkisin talle kõigest peaaegu, mis soomes juhtus.. Ja üldse tundsin end niii-ii-ii vabana. Viskasin muru peale pikali ja vaatasin pilvi. Sõin koduaias õunu ja marju. Isegi koristasin ja töllasin hea meelega. Elu on ilus!
Aga siis,, tuli pööre. Läksin arvutisse. Ja tuli Laura rääkima, et sõber aita hädast välja. Tahtis minna peole, aga mitte üksi. Ma küll puiklesin, sest kodus oli nii-ii-ii hea. Aga ema ütles kah, et võid ju minna.. Nii et hää küll
Jooksin Tartu.
Lugu oli nii, et ta mingil tuttaval oli sünnipäev. Tüüp sai 16. lolwut? Aga ta ei tahtnud üldsemitte sünnipäevalapse pärast minna, vaid tema sõprade. ok, fair enough.
Meisterdasime siis kingitust, kui äkki Julius helistab. Salastatud numbriga. Mul oli nagu... ok.. ja telefonist kostub lause "Tere, siin Lõuna Politseiprefektuuri vanem konstaabel .. jnejenjne" Ma pidin pikali kukkuma.. julius, ära enam nii tee! igatahes, ta kutsus mind peole, kuhu ma oleks kümme korda läinud pigem kui sinna, kuhu ma siis suundusin :S Ja nüüd kuulen veel jutte ka sellest möllust.. ja sellest kes seal kõik olid :S DAMN IT
Ja siis läks sõit sünnipäevale. VAOSSE! tüübid, sinna on 100 km tartust. mul tuli väike paanika-jaanika. Ma pidin järgmine päev hiljemalt 11-12 hmmikul kodus olema. My ass.
Jõudsime sinna. Ma ei teadnud absoluutselt mitte kedagi. Pidu toimus mingis kohalikus viljatehaslaos. ma ei teagi mis damn koht see oli?! Igatahes pidulised olid kriipid mehed vanuses 16-50 ja tüdrukud vanuses 15-16. päris ausalt! Ja ma olin endast välja minemas. Põgenesin mingi alajaama taha ja kirusin ja kimusin. :S Siis läksin tagasi. Kõik olid täis nagu kännuämblikud. Lõpuks läksid kolm üle 20 a kutti mu pärast kaklema, kes mind tantsule saab. Sünnipäevalapse isa oli ka piduline.. Tahtis mind vetsu juhatada totally kriiipi. Aga no mida? See oli elukehv pidu, lihtsalt õudne. Ma tahtsin sealt äraa. äraa! Siiis sai kell pool 5 hommikul. Norm. hakkasime kõndima Vaost kuskile eemale. 5 km. Kõndisime ja töllasime, mina, sünnipäevalaps ja Laura ja veel üks noormees.
'boheemlased'
Ja siis kell 6 olime sünnipäevalapse kodus. Vajusime ära magama. Ma panin äratuse kella 9ks sest mul oli kindel plaan koju jõuda ikkagi lubatud ajaks.. Et hääletan siis kasvõi. Aga ei, see keelati mul kategooriliselt ära. ME SAAME AUTOGA. Kas saime? Jah, aga alles kell 6 õhtul :S Terve selle aja tiksusime lihtsalt ühes kinnises ruumis ja mul oli õudne olla. Süüa toodi meile kausiga. Me olime kinni enese ehitatud vangis. kui lüüriline.
Sünnipäevalaps oli lubanud meile transpordi hankida, aga ilmselgelt ta seda ei teinud... Seepärast olimegi seal :S kinni.
Lõpuks saime mingi kohaliku kuti auto peale, kes sõidutas oma lõhnadega, natuke purjoki isa kuhugi võrtsu äärde.
Ma vajusin kohe autos magama.. Kui silmad lahti tegin, nägin otse silme all, kuidas see vanamees esipingist üritas Laurat, kes istus minu kõrval, käperdada ja kõditada.. Siis ma karjusin unesegasena "Miiiis toimub?" Ok, isegi Laura kartis juba natuke :s
Jah. sitaks. haige. elu. on.

Koju jõudsin kell 10 õhtul :)

minu juuli ;)

Teeme nüüd otsast peale. Juuli alguses läksin Mariga telkima.. Ja seal saingi teada, et paki nüüd asjad me lähme järgmisel päeval Soome. Mis siis ikka- käisin kaheks tunniks kodus ja adjööö sõberid! Sellest pidi saama meie spirituaalne rännak teispoolsusesse ja omaenese hingerahusse, harmooniat leidma. Aga ei. nii ei läinud ta mitte.
Asi oli nõnda, et seal kus me sattusime oli maasikapõld- võimalus natuke raha teenida :P Asusime asja kallale, aga me pole elusees aimanud, et sellest tuleb meie hingede müümine ühele Soome kurivaimule endale, Seppole.
Ja algaski orjus, kust pääses vaid unenägude maale. Esimene nädal oli kõige hullem. Kell 4 tuli ärgata ja hommik hakkas igakord samamoodi. Nuttes. Nii väga tahtsime koju(meid oli kolm: mina, Mari-Anne ja Evelina). Me elasime ühe 10 ruutmeetri suuruses kuudis koos 5 Tai naisega , kes olid parajad hullud. (budistid my ass, nagu nad ise väitsid) ja see 5 on nagu average number, sest nad võisid kolmekesi magama minna, aga ärkasid ikka näiteks kuuekesi. Jap, pooldusid, suht kindel.
Ja töö- hullumaja. Käed külmast hommikul kanged ja kastest märjad otsid neid maasikaid nagu kulda ja neid viimaseid korralikke maasikaid hoiad nagu sitta pilpa peal, sest ilusaid seal küll polnud enam eriti või polnud kunagi olnud, sest päike paistab seal vist heal juhul 6 päeva aastas. Me nägime ka üht päeva. See oli ilus. jah.
Vabal ajal kaklesime ukrainlastega. Õudsed tädid- alati oli mingi probleem. Ma ei jaga küll eriti vene keelt, aga sellest sain küll aru kui nad jälle tulid kukkusid hädaldama ja meid kõiges süüdistasid. Problema köögis, põllul, kuudis, kuudi taga, vetsus. duhh. Ise said nad elada soojas talumajas koos sooja vee, elektri, teleka ja seppoga. Aga ikkagi oli häda.
Siis saabus meie esimene trööstiv laupäev- Puhkepäev! Mari sugulane viis meid pannkooke sööma. Seal tulidki mängu ungarlased. Kolm mesinikust kutti, kes elasid üsna meie naabruses (tolle paigas oli see lähinaabrus muidugi umbes 8 km, nii et jah, naabrid-10 km).. Mängisid kitarri ja arvasid, et me oleme venemaalt, sest me rääkisime kaasaroninud ukrainlastega vene keeles. Aga kui nad kuulsid, et me lausa inglise keelt ka mõistame puhuda, siis hakkaski kõik allamäge minema. :D
Järgmine töönädal läks juba vahvamalt. Maasikaid hakkas vähemaks jääma, aga samas läks sinna ka meie teenitav raha ju. Taikad olid koguaeg purjus. Lihtsalt purjus.. Jõid oma puskarit-ploomiveiniviina. Pakkusid meile ka. Jõime kolme peale ühe topsipõhjatäie. Ja meil oligi sellest ühest lonksust juba nii paha et kuku või pikali. kanged eided need taikad. Ühte kutsusime me oma emaks, sest ta ütles, et me meenutame talle tema oma lapsi ja tõi selle peale meile õlut ja suitsu. Ah, et siis nõnda koheldakse oma lapsi :S Ja ma ei kujuta mille kuradi pärast ta meile tõi neid üldse. Igatahes, temaga sai veel palju nalja. Näiteks üks õhtu istun rahulikult oma kanakuudi ees ja vestlen teiste taikatega ja Evelinaga, kui tuleb Ema saunast. rätik vaid kattis tema isiklikku ruumi, kui aga järsku viskab ta selle eest ja tantsib "Ma olen jumalanna. Ma ei häbene oma keha" Päris tore oli jah. Ja see pole veel kõik, tema tegi Seppo ka õnnelikuks... Missiis et tal oli soomlasest boyfriend juba olemas koos nelja autoga.. Kuigi me kahtlesime tükk aega, et äkki on Seppo gei, sest ta magamistuba oli alasti meeste pilte täis :D
Ja siis tuli järgmine puhkepäev. Jälle nägime ungarlasi ja nende vahvat koera.. Ja pärast seda puhkepäeva hakkasidki nad meil külas käima. Mari sünnipäeval käisid ka, nagu te eelnevalt juba teada saite. Igatahes. olid nad jah ühed vahvad kujud, kes olidki pidevalt pilves omakasvatatud kanepist. ja ma siiani fännan nende kuivkäimlat. Troon keset metsa, mille otsa pidi ronima nagu maiade templisse vms.. Ja siis vaatama metsa seal istudes ja sellel templil polnud õieti katuski. Tõelise kuninga tunne.
jah, nagu on öeldud, et oma paradiisi tunned ära alles siis, kui oled sealt lahkunud. niisiis võib öelda küll, et seal oli vähemalt minu ja mari jaoks väike paradiis. Seal polnud oma koduseid muresid.. Vaid agraarne-ürgne sundmus midagi haarata ja korjata-orjata-kerjata. Ja naistega kakelda. Ja meestega jämmida. lol.
Aga hea on kodus olla.
või vähemalt lihtsalt eestis olla. Sest soomlaste aeglus, lõhn ja keel ajas juba hulluks.
Jõudsime siis lõpuks pärast 3 nädalat Tallinnasse ja viskasime sadamast välja tulles ennast pikali ja suudlesime maapinda ;D
Siis värvisime jälle mu juukseid ja juba järgmisel päeval sõitsin ida-Virumaale. nojah, sinna sõites helistasin Gretele ja ilmselgelt pidas ta sellist käitumist nii minulikuks. Lähen kuhu ja kunas tahan, mõtlemata kõrvalistele asjadele.. nt ohtudele.
aga elu on ilus.
Kõik inimesed on head, kurjaks teeb neid vaid ühiskond, nagu ütles Ješua Juudamaa viiendale prokuraatorile Pontius Pilatusele ja siis löödi Ješua risti.
Good night everybody! (Kristiina kutsus juba homme linna, jõuan ma jeee!)

Laulupidu, eestlased ja mina

Tervitus üle pika aja!
Neljapäeval läksin Mari juurde. Jäin bussist maha, aga pidin kiiresti linna saama ja riskisin hääletamisega. Kunagi enam üksi ei hääleta, või üldse mitte. Igasuguseid ikka on.

Mariga käisime siis mööda linna söömas ja Sõprade Juures jõime ühe kokteili, mis oli palavaga superhää. Siis käisime ujumas, mis oli väga vahva. Pärast seda hüppasime Gingeri juurest läbi ja hiljem koju. Mari pani koduteel ühe kiire Vennaskonna laulu käima ja me läksime tantsusammul kodu poole. Mari läks natuke hoogu ja nägi kuidas valgusfoori taga istuvad veoautoga mehed. Ta üritas neile siis hästi graatsiline olla ja tantsis üle ülekäiguraja.. aga nagu meil kombeks, siis ta lihtsalt kukkus ja käis suur müts keset ülekäigurada. Minul ei läinud ka paremini.. Kõndisin maril järel, aga mul olid ujukad alll, millel on külje peal paelad.. samal ajal kui mari kukkus, tulid mul need paelad lahti ja püksid lihtsalt kukkusid jalast :S Seeelik oli muidugi seljas... aga siiski :S
ja siis me viskasime pea selga ja tegime näo, nagu poleks midagi juhtunud. meie.

Me läksime koju ja Uku tuli meile. Meil on juba järgmine nimi nimekirjas kuttidest, kes magavad meiega koos ühes voodis. kolmekesi. :D Vahepeal tegime ka tutvust Maiega.. meie Naabritädiga, kellel tollel õhtul lõhkes vist veresoon peas, kuigi me käisime ainult riideid kuivama panemas.. Tuju paremaks muutmiseks me kirjutasime ukuga talle luuletuse :D
Aga nagu ikka.. magamajäämine läks kolm tundi ja lõpuks saime magada ainult 45 minutit... ja me pidime minema laulupeo bussi peale.

Laulupiduuuuu:
Proovid olid hullud.. sest oli vastikult palav. Õhk ei liikunud absoluutselt. Parim, mis oli, oli see, et sääski polnud üldse :D
Elasime Vene lütseumis.. vanal Õismäel. Mingit kontrolli nagu ei olnud meie piduliste üle ja ega meil mingit infot ka olukorra kohta polnud. Kellaaegu leiutasime ise välja. eksisime ka tihti. Nt ühel õhtul eeldasime et õhtusöök lõppeb naghu eelmiselgi õhtul, aga ei... see oli kaks tundi varem ära ja me jäime sellest ilma :S
Selle söömise ja järjekordadega oli alati mingi kamm.. kooli sööklas järjekorras seisin.. ja minu taga üks poiss küsis mu käes, et kuhu nõud pärast panna.. ma ütlesin : "Eitiaaa!" siis ta vaatasin mind jube pahuralt ja vastas:"Õpi eeesti keel ära, tibla sihuke!" Ma ei osanud selle peale midagi kosta, aga seal kõik eeldasid ka, et kui on Vene lütseum, siis on siin kõik venelased :D
Ma jõudsin enne laulupidu ka oma koti (KOOS TELEFONIGa.. JÄLLE) ära kaotada.. vetsu :D Seal käis läbi vähemalt kümme inimest, aga kott oli ikka alles. numpar.
Nägime Mariga seal väga ilusaid pastlaid müügiks ja me otsustasime kuidagi Johanna ja Mariga kokku saada 99 eurot, et kolm paari pastlaid osta.. Et siis kerjame... paarikümnelt tuhandelt laulupeoliselt? ei? ja? me kahjuks jäime hiljaks natuke :/ ei saanud :/
Nägime tantsupidu parima nurga alt, laulukaare alt. :) Meestetants oli lemmik, eksole.
Käisime ka teisel tantsupeol, mis oli järgmisel päeval. Tsau Mikk. See oli küll lühem, aga me nägime oma lemmiktantsud jälle ära.
Laulupidu oli ülivahva! Meie läksime lavale.. ja siis tulidki kõige paremad laulud. Neid kõiki muidugi korrati kaks korda. Ja meie laval oleku aeg venis täpselt poole pikemaks :D Liigutuspisar tuli Siiri Sisaski laulu ajal :)
Pärast Tartusse jõudes, Kerpa isegi kallistas mind. See oli samal ajal veider ja ... no see oli lihtsalt veider :D Aga , ei , väega vahva.
Magasin kella poole 2-ni täna :D
Homme lähen laagrisse ja ei saa jälle puhata. Kodus ka ei saa puhata, aga siiski.
Head õhtut, unetud!


Harald:

kuule kas viitsid käbe seletada kuidas makarone keeta:D­ ­

Jah ma võin nõuandeid anda neti teel, kuidas süüa teha :D

oled-oled Paide.

Tulime nüüd oma reisilt tagasi. Kopin siia Mari blogipostituse, et te aimu saaksite, mis toimus :)

Linda ja Mari on nüüd tagasi. Aga enne liikusid nad edasi. Liiguti täpsemalt trajektooril Tartu-Mäo-Paide-Türi-Paide-Prääma-Mäo-Põltsamaa-Tartu.
Algas nii, et ühel suvaliselt õhtul hakkas Maril jälle igav. Ja siis ta luges Ennu blogi, kus oli kirjas, et talle võib külla minna NING kuna Maril oli Lindaga nagunii juba varasem plaan mööda Eestit hääletama minna, siis otsustatigi esimeseks sihtpunktiks Ennu elamine võtta.

Juhuks kui Enn:

a) neid poleks tahtnud
b) poleks nendega saanud olla
või c) neid poleks tahtnud ning öelnud meile, et ta ei saa nendega olla
mõtlesid nad välja ka varuvariandi - hääletada ümber Võrtsjärve, aga see plaan lükkub tulevikku, aga küll te sellest ka kuulete! :)
Igatahes, esmaspäeva hommikul vaarus Linda oma ÜLISUURE kotiga, mis õnneks oli pooltühi, Mari juurde ja neiud asusid asju pakkima.
Siis käidi linnas, osteti uusi riideid ja laulupeokraami, mindi uuesti koju, võeti oma kompsud ja seati suund Feenoksi poole, kus 18 + kraami osta. Lindalt küsiti doxxxi ja siis ta üritas oma õelapse tehtud tokumentiga, mita ära ei tohtinud kautada, neid asju osta, aga preili müüja ei võtnud vedu. Olid nad siis veidi pissed ja läksid salkosse, millele nad õnneks meeldivad. biig laav 4 evaaa
Siis sõideti Lõunakeskuse juurde, et maanteel koht sisse võtta. Ennist olid nad Lindaga arutanud, et mida täpsemalt tähendavad tätoveeeritud pisarad vangide näos. Mari arvas, et tegu on kahetsuspisaratega, Linda aga väitis, et need näitavad täpselt seda arvu, mitu korda on tüüp vanglas persse saanud. Igatahes Lõunaka poole sõitis istus tüdukutest rida eespool 2 meest, kellest ühel neist oli näga pisaraid täis tätoveeritud ning kes meiega rääkima hakkas. Just Linda väitele mõeldes pidi Mari-Anne kotist kiiresti Eesti kaardi otsima, et selle taga naerust ära lämbuda, hihi. Siis rääkisid neiud nende härradega veidi juttu ja tulid bussilt maha. Maantee äärde - juuksed lehvima - naeratus näole - näpp püsti ja umbes neljas auto võttis peale. Härra sõitis Tallinna poole ja oli nõus meid Mäo viaduktini ära viima. Vahepeal tegime ka peatuse Laevas ja igatahes - kõik sujus viperusteta. Viadukti juures siis - esiteks, me olime valel pool teed. Teiseks, Paide jäi täpselt sinna tee peale, mis seal, kõrgel, asus ning treppide kasutamine on ju nii meintstriiiiiim.
Tegelt see värdjas oli veel suurema kalde all, Linda nägi nagu mägironija seal peal välja, Mari pidi oma koti talle vastu viskama, et ta tagurpidi alla ei kukuks.
Igatahes, rõõmsalt jõudsid neiud üles ja OH SEDA RÕÕMU. Neil Türini kõigest 18 kilomeetrit ja u 1 km sellest on hääletamiskõlbmatu.
Niisiis olid tsikid natuke pissed jälle.
Aga ega midagi, nad kõndisid edasi ja tegid endale kummelitest pärjad ja leidsid koha, kust hääletama saab. Midagi juhtus väga valesti - 5 minutit seisnud, aga keegi ei peatu. Mõeldi siis, et äkki on viga pärgades, mis peas on. Nii, nagu Mari pärja peast oli haaranud, jäi seisma üks väike punane auto ja viis neiud Paidesse ära. Sealtsamast helistati Ennule, tuli välja, et oldi oma ööbimiskohale VÄGA lähedal, aga ei, Türi it was. Sõrm püsti ja järgmises autos istus VIST härra, kes lõhub Eesti kultuurimälestisi ja saab selle eest raha. Jeeee. Ja lõpuks oldigi Türil, sinna oli jõutud 2 tunniga, mis on täiesti NORMAALNE JU! Kohal olles helistati Ennule, kes veel kodus , aga oma kõndimistempo kohta üsna varsti kohal oli. Sihiks võeti Türi Ringhäälingumuuseum, ent tee peal märkasid tüdrukud kohalikku kaltsukat. Kuna ennist oli Tartus raha raisatud, mõeldi, et seekord tuleb sellisest kohast mööda kõndida, aga siis märgati silti 50 % ALLA ja ilmselgelt, viis neidude tee nüüd kaltsukasse, kust mõlemad said ühe salli võrra rikkamaks. Linda pidi enda omast endale kohe turbani pähe siduma. Vahva, kõndisid nad siis mööda Türi hoodi, silt ''FIRMARIIDED'' ajas neid veel pikemat aega naerma. Kui muuseumi juurde jõuti, avanes kohutav tõde - muuseum on kinni ainult ühel päeval ja selleks MUIDUGI on esmaspäev, päev, mil 2 tartlasest piffi selle ukse taga seisid.
Kättemaksuks löödi oma mustlaslaager püsti otse selle muuseumi trepile, asuti esimest korda selle päeva jooksul sööma - vutimunad, krabipulgad, võileib sinepiga - üle tee oli burksiputka nänänä
Lõpuks nähtigi Ennu ja joosti talle pikemalt mõtlemata kaela. Proua direktori poeg ei saanud tüdrukutega kahjuks avalikus kohas läbustada, niisiis mindi poodi ja sealt edasi parki. Pargis tunnistas Linda üles, et tal on kohutav põiekas ja kuna aega bussini Paidesse oli u pool tundi, külastati ka Türi overloaded kaubamaja wowowow. Õigupoolest selle vetsu. Awsum indeed.
Buss - Paide - Maksimarket, kus ootas meid Ennu ema mõistev elukaaslne, kes lastele (!) õlut osta viitsis. Kuid nii, nagu supermarketisse sisse astutud saadi avastas LINDA ET TA TELEFON ON KADUNUD FOR FUCKS SAKE JUBA TEIST KORDA KAHE NÄDALA JOOKSUL! No väga hull, siis ta märatses ( ei märatsend ma midagi, Mari :S) seal poes ja lõpuks saadi Linda telefon Ennu telefoni abiga kätte ja voila! - see oli bussi jäänud. Sõidetigi siis kiiresti bussiparki ja preili jooksis mööda seda ringi ja leidiski nii bussi kui bussijuhi, kellel oli ainult ÜKS vapustavalt sümpaatne hammas. Autos kohutasid neiud Tarvo? üsna ära , kuna Mari tegi üsna roppe nalju ja Linda naeris nende üle ja tegi samasuguseid vastu ja Ennul oli väga piinlik ja ta pidi mitu korda vabandama stiilis ''kõik treffneristid pole sellised ausõna-ausõna!'' ja üldse ta facepalmis väga palju.
Lõpuks jõuti ööbimiskohta. Rändureid tervitas tore kutsa Nässu, peale seda kohati ka direktori tagumikku, nägu jäi veel veidiks ajaks saladuseks. Siis anti hädalistele pmst oma pleissi võtmed mis oli Ennu surnud vanaonu maja, igati fun, kõik kohad olid tema asju täis, a mis peamine - seal oli INTERNET, mille abil sai mitu korda twitterdatud sellest, kui kick-ass kõik on, ja vinüülimängija, mis kahjuks ei töötanud, kuigi seda vägistati seal küll. Peale niisama töllamist asuti grilli kallale.
Umbes samal ajal sai ka lendamist harjutaud - ehk siis üks lamas maas ja kaks tükki tõmbasid ta korraga kätest püsti. Väga vahva oli taaskord
Siis käidi Ennu pere pleissi vaatamas - seal olid nagu HOBUSED ja LAMBAD ja faking KÜÜLIKUD ja palju lambasitta ka, millesse astuda sai. Ja 2 tiiki ka, millest ühe juurde pääsemiseks võttis Enn vikati ja saagis end läbi rägastiku sinna tiigi äärde. Tõeline machomees ulalala. Aga kuna kimbutamas olid nii sääsed kui muud tüübid LISAKS sitaks nõgeseid, mindi tagasi oma cribi, kus sai juutuubi abil diskot ja muidu lollusi teha.
Muuseas, avastati ka, et kuna suvel on Gen-club noortest üsna kättesaamatu, siis tuleb uus asutada. Sellest vahvast majast (või õigemini selle ühest toast, kus me peatuti) sai N-Klubi.
Hauu khuuul is thääät?
Siis mindi uuesti sääskesid trotsides välja selleks, et püssi lasta.
WOOHOO western ja värki särki. Linda ja Enn olid suht kauboid jah. Lõpuks said kõik purgid külili aetud ja mindi uuesti tuppa. Siis asuti magama.
Magama sätiti umbes mingi 3 tundi, ehk siis u kell 4 öösel hakkas Enn vaikselt norskama ja üsna pea ka Linda ja Mari aevastas seal niisama ja kuulas teiste hingamist.
Ja kaege nalja - noored ärkasid kell 12!!! Olgu veel öeldud, et Mari oli oma isale lubanud orienteeruvalt kella kaheks Tartus olla. Nii igatahes ei juhtunud. Käidi riideid vahetamas ja siis algas Jamie Oliveri erisaade, kus erikülalisteks oli 3 fantaasiarikast treffneristi, kes keerasid kokku ühe suurepärase muna-pitsa ehk omleti. Lamati natuke aega murul ja vahiti taevast ja siis pidid neiud tagasiteele asuma. Enn käitud taaskord väärikalt ja saatis tüdrukut nende hääletamispeatusse. Taaskord algas vahva vedamine, sest sellel maanteel LIHTSALT POLNUD AUTOSID ja ometigi tuli üks just nende järele ja viis nad Mäo viaduktile. Seal otsustasid preilid hinge tõmmata ja istuti teepervele endale keerama.
Järsku jäi seisma VALGE MERSU, kus sees olev noormees uuris preilidelt, mis neil edasi plaanis on. Ja nii said tüdrukud autoga Põltsamaale ilma, et nad hääletama üldse oleks pidanud. Põltsamaal otsiti Lindale põõsas ja siis tagasi maanteele, kus sõitsid ainult faking rekad. Korraks olid neiud meelt kaotamas, sest rekad tegid suurt tuult ja korraks oli mõte, et äkki saab Tartuni rekade poolt tekitatud tuulega lennatud. Aga siis peatus tütarlaste eest üks vahva prillide noormees, kes nad lahkesti Tartuni ära viia soostus. Umbes pool teed laabus vaikides. Linda isegi korraks norsatas endamisi. Järsku viidi läbi selline dialoog:
''Kust koolist olete?''
''Treffnerist..''
''Kust?''
''Treffnerist noh''
WHJHADVKHDJN siis algas kohutav trall, autojuht hõiskas ''JEE TERE TULEMAST KLUBISSE'' ja nõudis neiudelt käpaplaksu lisades veel, et ta tegelt aimas juba midagi, sest tegu siiski nii asjalike preilidega... :)
Noorhärra oli kooli lõpetanud 2000ndal aastal, ehk enne uue maja valmimist. Samuti - ka nemad kasutasid sõrmuseid õlle avamiseks - nii et kutid, we're doing it right ;)
Kuna selgus, et kõik autosviibiad on vaata et sugulased - said tüdrukud isegi sinna, kuhu nad soovisid - Emajõe äärde. Tartus sooviti üksteisele head teed ja neiud läksid ujuma. Ja seal nad väsisid väga ära ja neil oli kohutavaid raskusi enda vedamisega Mari poole, kus nad veidi hängisid, siis tuli Mari isa ja viis Linda kesklinna ja Mari maale.

Olgu veel öeldud, et mina sain selle reisi jooksul teada, et kui Ennule peale tahate minna, siis tehke omale Robyni soeng. :)
Hääd õhtut ja järgmiste seiklusteni!

maasikapõsed.

Ma olen hea tädi, sest mängisin Helenaga paar tundi arvutimängu.. väljas on ilus ilm, aga kasulikum on arvutimänge mängida. Ma olen suht kindel selles. Hea tädi tunnus on see, et mängitakse arvutimänge õelastega samal ajal, kui väljas saaks end mitmekülgsemalt arendada ja D-vitamiini tarbida. Tervislik olemine ongi ülehinnatud.
Maasikad.
Maasikad.
Maasikad.
Ma tunnen iga aasta maasikatest kaks korda rõõmu. 1. Kui nad lõõõpuks valmis saavad 2. Kui neid lõõõõpuks enam ei tule.
pühapäev? Vist jah, vaheajal on nädalapäevad sassis, aga ma tean seda et homme võtan juba telgi ja lähen Mariga töllerdama kuhugi. Siis on plaanis laulupidu ja pärast seda teine jaanipäev niiiing pärast seda laager.... ja pärast seda vb veel üks laager... ja siis veel üks. :D Ja siis augustis vb Soome :D ja siis, hmm, kooli jälle? Sounds like a plan or what?
Kurja, ma avastasin, et see suvi on lühike :(

10 001

nii palju külastajaid oli, kui ma seda postitust hakkasin kirjutama.
Olen kodus ja hea on olla.
Tegin siin natuke kasulikku ka. Täna võtsin lillepeenra ette. böä, käed on kanged. :/ kivide vahel mingit saasta ära tirida on keeruline. miks peab üldse peenra ümber kivid olema, lollid.

Mina pean see aasta kaks korda jaani. Ühe korra sai peetud, teise korra teen seda mitte-eestlaste moodi, Mari-Annega. Säänsel õige temperamendiga peol polegi käinud. :D

Jube lugu, lugesin Mari-Anne blogi ka nüüd. Terve lõik on kirjutatud sellest, mismoodi ta võiks hauas riides olla ja sellest kuidas ta seda emaga arutas. Kõhe hakkas, aga Marit teades, on see nii mõttekalt-mõttetult rändom nagu elu isegi.

Jaaa, nüüd on meil ka plaanis väike Eesti tripp. ükskõik kuhu. Arvatavasti Paide-Türi kanti. lähme kollitame Ennu seal. Võib-olla võtame ette rännaku ümber Võrtsjärve.. See pole küll reis ümber ..maitea.. Põhja-Jäämere, aga algus siiski.

Sahkermahker. Metsmaasikad on ka magusad. Laulupeole!

Sõnajalaõis.

Hei Jaani!
Eile pärast paraadi ei viitsinudki kuhugi mujale jaani pidama minna, kui ainult koju. vässsSSSss.
Siin on jaanipäeval alati palju inimesi. Anna ei tulnud, sest ta eeldas, et mind pole.. Nii et saingi üksi olla (võijah, seda siin eriti teha ei saa, sest igal pool on keegi töllerdamas). Juku on nunnu, lähen talle külla. Ta ainuke, kes suudab niisama rääkimise ja naeratamisega tuju heaks teha :)
Aga muidu, sõin oma šašlõkid, grillvorstid, salatid ära ja läksin jalutama. Siis olin heina sees pikali ja vahtisin taevasse. Mul tuli meelde, kuidas ma seda väiksena tihiti tegin- võisin terve tunni taevasse vaadata ja mõelda. Ma arvan, et mul ei hakka endaga kunagi igav- nii hästi saan iseenesega läbi. Veel tuli meelde, et pilvi vaadates mõtlesin alati, kui suur see kõik ikkagi on.. Ja selles suures mõõtmes olen mina nii mõttetult pisike ja arvatavasti ei lähe nii pisikese teod küll kellelegi korda. Ma olin väiksena päris intellektuaal valmis ja mõtlesin üldse palju. Nüüd hakkan seda kõike unustama ja olen tavaline inimene. kahju. Ja mulle meeldib olla korraga ekstravert ning introvert ka, nagu ma seda olen enda juures avastanud.
Kui kell oli umbes 11, siis mõtlesin, et teeks jälle nalja pärast seda, mida ma 10-12-aastaselt alati jaanipäeval tegin. korjasin need üheksa õit ära ja ootasin magamaminekut :) Siis pidi unes kõiksugu huvitavaid asju nägema.. nii muuseas ka tulevast armastust :D
Nähh, ma nägin kolme und, mis ma nüüd arvama peaksin :S nämmnämm.
Täna korjasin maasikaid. Silmad kinni panen- näen jälle maasikaid D:
Ei tea, kas lähen Tillmanni ärasaatmispeole v mitte. eks näis..

lucky = not me.

Öää,
Mul on niii tark perekond. Panin öösel omale järjekordse filmi tõmbama. (olen viimasel ajal oma õhtud mingi hea uue filmi seltsis lõpetanud) .. Hommikul tuli isa arvutisse ja ma ütlesin talle, et ära jumala pärast mu filmi kinni pane- see tõmbab veel.. 5 minutit möödus ja ta oli selle kinni pannud. FUU. Hommikul panin siis uuesti tõmbama. Tulin korra päeval tuppa. Väikeõde oli arvutis ja mängis mingit mõttetut mängu. Vaatasin- oli film alles veel. Mingi hetke pärast tahtsin arvutisse tulla.. kedagi polnud ees. FILM OLI JÄLLE KINNI PANDUD. double fuuuuu. Nüüd juba ootan millal vend tuleb.. või ema või kes iganes.
Täna lähen veel paraadiproovile. Öhh, ma ei tea, kas mul vorm on korras. Olen küll kõigile öelnud, et jajaaa, kõik on olemas.. aga ma pole kindel. :/

Ja jälle mul üldse ei vea.. Isegi inimestega ei oska suhelda enam. böä!

Enne jaanipäeva degustreerime me siin kõik kaljad läbi, et siis võitjat jaaniõhtul juua. Tänane küll hea ei olnud :S

hatifnatid

Oeh, olen üks ülikhuul inimene ikka onju?
Leidsin oma telefoni täiesti puhtjuhuslikult üles.. Ta oli ühe suvalise talu ees.. muru ja tee piiri peal. Kolm päeva vihma käes olnud ... ja ikka töötas. See oli algus vist ülejäänud vedamistele. Ma loodan.
Reede möödus rahulikult kodus töllates ja mõeldes oma mõistliku elu üle järele.
Laupäeval masendas mind kodus olek.. ja ma mõtlesin, et teen selle nalja ära ja lähen kuulan Geringu esinemist Noor Eesti loomekeskuses.. Jõudsin linna Kristiina juurde.
Ta ema pidas meid kalkariteks. successs.
Käisime korra Uri juures, kus ma sõin Taneli tehtud vorsti. Hea et sees püsis, eksole. Sealt läksime Tiigi 3 maja juurde.. mis hakkab jälle üles ärkama. Ehk siis Gingeri partyplace, hello! Jah, jõudsime sinna, 50% kohaolijatest olid täis kui kännuamblikud.. nii et me ei püsinud seal kaua, vaid läksime jälle Kristiina koju ja panime hää vilmi peale ja vajusime õndsasse unne. btw. ma pole elu sees vist nii kiiresti kesklinnast Aardlasse kõndinud. öösel.
Hommikul ärkasin ja ei saaud koduseid hommikusi rituaale teha, mis tähendas et hommik ei alanud esialgu hästi... aga kui minu ees on eelmise õhtu poolejäänud hea film ja taldrikutäis head pitsat.. siis f*ck those rituals.
Mingi hetk helistas ema ja ütles, et mul läheb üsna kehvasti, kui ma koju ei kavatse tulla. damn it women.
Helleliina õpinguraamat oli ikka veel minu käes. jätsin selle kristiinale, äkki toimetatakse see kuidagi hellutška kätte.
Jah, bussi peale ma enam poleks jõudnud.. ja susi söögu neid pühapäevaseid bussiliine. Pidin hääletama. Olin juba käega viskamas.. ja jalgsi minemas, kui lõpuks üks auto peatus. Sees ei istunud ei keegi muu kui Ain Mäeots. no tore. Ta ütles, et viib mu Põlva teeotsani. Ehh asi seegi. sain poole tee peale. Jah, kuulsad inimesed arvavad, et nad võivad rändom teksti ajada. las ajavad.
Ja kõmpisingi läbi vihma kambjasse. oma 12 km tuli ära. Kõik on ju hästi või mis? Sest nüüd ma olen palju ägedam inimene, kui enne. :d
Head kevade lõppu vmidagi.. :D

Flegma

Tsau inimesed, kes mulle meeldivad!
Viimane koolipäev oli. Selles ei saanud olla midagi ootamatut.. võib-olla see, et ma olin päris liigutatud, kui ma sain selle klassikaaslaste iseloomustused minu kohta kätte. (10 x oli kirjutatud Lõbus ja 16 x aktiivne) Väga ilusti oli kirjutatud minu kohta.
Pärast olin terve päeva Kristiinaga, meil oli hea rääkida. Siis läks ta Tallinnasse.. Kontserdile, mille pileti me talle kinkisime :)

Eile Läksin Marguse-Siimu-Kaubiku sünnipäevale. Tõraverre. Ja tunded selle peo kohta on seinast seina. :S .Kõik oli väga lahe ja sellist raju pidu ma vajasingi, aga ma suutsin enne sinna jõudmist oma telefoni ära kaotada. Oh. typical. me. ja külmetada suutsin ka ennast. Aga täna hommikul oli omamoodi seiklus koju tulekuga ja telefoni otsimisega.. koos Bibiga :)

Tahaks veel mõnest asjast rääkida, aga vahet pole. Ütleme nii, et minu ootused ja lootused on alati kõrged. Mulle meeldib kohutavalt unistada, aga vahel võiks reaalsusesse ka tulla. Võib-olla ma mõtlengi asju enda jaoks hästi lihtsaks ja ilusaks, aga kui jõuab kohale, et nõnda ikka kaugeltki pole.. siis on löök suurem. väga üksik tunne tuli, sest ma ei taha ka inimesi tükk aega näha.

...
Kullake, miks pead mornilt painutad,
milleks pilku peidad mu eest?
Raske kõnelda, raske vaikida
kõigest sellest, mis südames.

Varsti puhkeb koit, tuhmub tähistee,
mulle ainult üht tõota veel.
et sull` õhtud need Moskva lähistel
meelest iial ei unune.

olen ära kõrbenud...

... aga pooleldi. konkreetselt. Ja mitte nii nagu tavaliselt, et a'la õlad on kõrbenud ja pepu valge.. vaid ma olen vasakult poolt täiesti süsi ja paremalt .. nehh, ei ole üldse? õudne.
Igatahes, olin siis täna juhutööl. Kõrvekülas. Karjääris. Lasketiirus. Oli miskine 3. taseme rahvusvahelised võistlused laskmises. normulno. Aga siiski oli seal enamus vene keelt kõnelev rahvas. (veel oli seal lätlasi, leedukaid, soomlasi jnejne.. pigem siuke põhja-ida-euroopatölparid)
Aga minul ja Sandril vedas. Läksime soomlastest kohtunike stage'ile. Nad olid väga muhedad. Mikko ja Matti.. nagu arvata võis :D Meie tööks oli märklaudu korda seada võistlejatele, varjata eelmiste laskjate kuuliauke jne. Sandriga möllasime ja kõrvetasime end. Soomlased sõid salmiakkit/ lagritsat ja pakkusid meile ka :D Võtsime ja sellel oli kuidagi tuttav maitse... Mitte meeldiv alguses, aga kui me terve karbi ära sõime, siis harjusime ära selle maitsega... samal ajal nuputasime kogu aeg, et mis damn maitse see on üldse.. Ma pakkusin, et need on vanamehemaitselised kommid, sest nad olid sellised.. tummised? Pärast lugesime pakilt, et tõrvamaitselised -.- no mida? mida need soomlased ka omale sisse ei söö.. tõrvamaitselised kommid :S
siis kõrvetasime veel end veidi ja sõime ja kõrvetasime veel. Siiamaani kummitab soomlaste aktsendis Double Alfa- Souble Charlie, Alfa-Charlie, Delta-Charlie... see on see punktide kokkulugemine..
Tartusse tagasi jõudes ei tahtnud koju veel kohe minna. Helistasin sõberitele.. Mari on soomes, Kristiina ei võtnud vastu.. nii et helistasin Anna Mariile, läksin randa, kus ta mind ootas ka. Mu kõrbenud nahk oli veest vaimustuses. Pluss, mu ema ütles, et mul on esimese astme kõrvetus. on see hull? ja? ei? :D

Minu indiaaninimi on Üksik Möödlask.. nagu me Sandriga järeldusele jõudsime (Tema on Sittuv Karu :)

tšilloutsquaaad

Klassiekskursioon. Haigelt tšillöll. PÕletasin end natuke, aga see ei olnud väga hull :)
Sain Annabeli omale toakaaslaseks. Mis me tegime? Me päevitasime, ujusime, grillisime, käisime saunas, ujusime veel, päevitasime veel, mängisime võrkpalli, tantsisime, praadisime end veel, kõndisime.. jne
Elenoriga vedasime teised Vehendist paar kilomeetrit edasi Limmi muuli peale.. :D Seal ka praadisime end ja ujusime.. Tagasi ei tahtnud kohe üldse kõmpida, kuni tuli üks buss, mis enamvähem kord nädalas sealt läbi sõidab. Bussijuht nägi kampa märgi, väsinud ja bikiinides tüdrukuid.. Kes jätaks neid peale võtmata?
Nagu kõigile üldiselt teada, elan mina murphy seaduste järgi. Päevitasime end nagu lihatükid.. päris tükk aega isegi (eemalt vaadates tunduski ligi 30 väga üksteise küljes päevitavat tüdrukut nagu hunnik mingit liha.. korraga ümberpööramine oli ka vahva).. Igatahes tol hetkel ei hakanud päike nagu üldse külge. Aga kui maja juures otsustasin 5 minutit võrku mängida ja ma panin kleidi selga, siis selle ajaga jõudis küll päike randid sisse kõrvetada! fuu.
Aga kokkuvõttes.. väga vaba olek oli koguaeg. Aega oli palju ja me saime niiiiisama ilma kooli pärast muretsemata koos olla :)

Jee! just sain pisikese töökese pühapäevaks. Kõrvekülas noorte kotkaste ja kodutütarde laskevõistlus. lähen sinna märklaua lehti vahetama jne. Nii et normaalne :)

Hakkasin järgmist Paulo Coelho raamatut lugema.

MIDA? EI OLEGI ÕPPIDA?

jah, täna ma ei räägi õppimisest, sest seda lihtsalt pole enam!

Mingi hetk tagasi helistasin marile, et rääkida, kui hästi mul läheb.. Ja ta kutsus linna. ma just jõudsin koju! plaanisin veel jooksma minna ja värksi. Ei vist ei lähe ikkagi linna tagasi. Panen veel asju kokku homse väljaaahsõidu jaux janiii.

Buu! Kui mu viimased vastamised läbi said, oli mul kange tahtmine kallistada.. aga ma ei näinud kedagi huggable'it... nii et läksin opis sööma :D
Ja siis Kristiinaga Mari juurde. Kristiina läks pluuset tegema ja meie jäime lösutama. kui mõnus. Vaatasime simpsoneid.. mis oli masendav, sest see osa oli puhtalt armastusest...Ja siis läksime Eurotripi peale üle. Aga see lõppeb ju ka masendavalt hästi. Ja meil on selle tekst peas, sest me oleme seda vähemalt nii palju näinud, nagu viimset reliikviatki :D

Näitlejatega koosistumine.. süüa ei jõudnud keegi, sest palav oli, nii et me jõime mõttetult kallist mahla.. mis oleks kõrvalasuvas poes maksnud poole vähem.. aga põhiline on seltskond ja see, et .. Reimo tegi Punamütsikest maha. lul. ei? ja?

Aga nüüd hakkangi vaikselt elama ja ärkama. Järgmine nädal Marguse, Kaubiku ja Siimu sünnipäev! Awesome.
Elu on ilus ka vahepeal.

Lihtne on elu mul siin Liivimaal! Ma teen tasapisi tööd ning mu lemmiklaul on pastoraaaaaal!

Damn it, ma pean homsed klassiga-tegevused-õhtuks välja mõtlema :S:S