minu juuli ;)

Teeme nüüd otsast peale. Juuli alguses läksin Mariga telkima.. Ja seal saingi teada, et paki nüüd asjad me lähme järgmisel päeval Soome. Mis siis ikka- käisin kaheks tunniks kodus ja adjööö sõberid! Sellest pidi saama meie spirituaalne rännak teispoolsusesse ja omaenese hingerahusse, harmooniat leidma. Aga ei. nii ei läinud ta mitte.
Asi oli nõnda, et seal kus me sattusime oli maasikapõld- võimalus natuke raha teenida :P Asusime asja kallale, aga me pole elusees aimanud, et sellest tuleb meie hingede müümine ühele Soome kurivaimule endale, Seppole.
Ja algaski orjus, kust pääses vaid unenägude maale. Esimene nädal oli kõige hullem. Kell 4 tuli ärgata ja hommik hakkas igakord samamoodi. Nuttes. Nii väga tahtsime koju(meid oli kolm: mina, Mari-Anne ja Evelina). Me elasime ühe 10 ruutmeetri suuruses kuudis koos 5 Tai naisega , kes olid parajad hullud. (budistid my ass, nagu nad ise väitsid) ja see 5 on nagu average number, sest nad võisid kolmekesi magama minna, aga ärkasid ikka näiteks kuuekesi. Jap, pooldusid, suht kindel.
Ja töö- hullumaja. Käed külmast hommikul kanged ja kastest märjad otsid neid maasikaid nagu kulda ja neid viimaseid korralikke maasikaid hoiad nagu sitta pilpa peal, sest ilusaid seal küll polnud enam eriti või polnud kunagi olnud, sest päike paistab seal vist heal juhul 6 päeva aastas. Me nägime ka üht päeva. See oli ilus. jah.
Vabal ajal kaklesime ukrainlastega. Õudsed tädid- alati oli mingi probleem. Ma ei jaga küll eriti vene keelt, aga sellest sain küll aru kui nad jälle tulid kukkusid hädaldama ja meid kõiges süüdistasid. Problema köögis, põllul, kuudis, kuudi taga, vetsus. duhh. Ise said nad elada soojas talumajas koos sooja vee, elektri, teleka ja seppoga. Aga ikkagi oli häda.
Siis saabus meie esimene trööstiv laupäev- Puhkepäev! Mari sugulane viis meid pannkooke sööma. Seal tulidki mängu ungarlased. Kolm mesinikust kutti, kes elasid üsna meie naabruses (tolle paigas oli see lähinaabrus muidugi umbes 8 km, nii et jah, naabrid-10 km).. Mängisid kitarri ja arvasid, et me oleme venemaalt, sest me rääkisime kaasaroninud ukrainlastega vene keeles. Aga kui nad kuulsid, et me lausa inglise keelt ka mõistame puhuda, siis hakkaski kõik allamäge minema. :D
Järgmine töönädal läks juba vahvamalt. Maasikaid hakkas vähemaks jääma, aga samas läks sinna ka meie teenitav raha ju. Taikad olid koguaeg purjus. Lihtsalt purjus.. Jõid oma puskarit-ploomiveiniviina. Pakkusid meile ka. Jõime kolme peale ühe topsipõhjatäie. Ja meil oligi sellest ühest lonksust juba nii paha et kuku või pikali. kanged eided need taikad. Ühte kutsusime me oma emaks, sest ta ütles, et me meenutame talle tema oma lapsi ja tõi selle peale meile õlut ja suitsu. Ah, et siis nõnda koheldakse oma lapsi :S Ja ma ei kujuta mille kuradi pärast ta meile tõi neid üldse. Igatahes, temaga sai veel palju nalja. Näiteks üks õhtu istun rahulikult oma kanakuudi ees ja vestlen teiste taikatega ja Evelinaga, kui tuleb Ema saunast. rätik vaid kattis tema isiklikku ruumi, kui aga järsku viskab ta selle eest ja tantsib "Ma olen jumalanna. Ma ei häbene oma keha" Päris tore oli jah. Ja see pole veel kõik, tema tegi Seppo ka õnnelikuks... Missiis et tal oli soomlasest boyfriend juba olemas koos nelja autoga.. Kuigi me kahtlesime tükk aega, et äkki on Seppo gei, sest ta magamistuba oli alasti meeste pilte täis :D
Ja siis tuli järgmine puhkepäev. Jälle nägime ungarlasi ja nende vahvat koera.. Ja pärast seda puhkepäeva hakkasidki nad meil külas käima. Mari sünnipäeval käisid ka, nagu te eelnevalt juba teada saite. Igatahes. olid nad jah ühed vahvad kujud, kes olidki pidevalt pilves omakasvatatud kanepist. ja ma siiani fännan nende kuivkäimlat. Troon keset metsa, mille otsa pidi ronima nagu maiade templisse vms.. Ja siis vaatama metsa seal istudes ja sellel templil polnud õieti katuski. Tõelise kuninga tunne.
jah, nagu on öeldud, et oma paradiisi tunned ära alles siis, kui oled sealt lahkunud. niisiis võib öelda küll, et seal oli vähemalt minu ja mari jaoks väike paradiis. Seal polnud oma koduseid muresid.. Vaid agraarne-ürgne sundmus midagi haarata ja korjata-orjata-kerjata. Ja naistega kakelda. Ja meestega jämmida. lol.
Aga hea on kodus olla.
või vähemalt lihtsalt eestis olla. Sest soomlaste aeglus, lõhn ja keel ajas juba hulluks.
Jõudsime siis lõpuks pärast 3 nädalat Tallinnasse ja viskasime sadamast välja tulles ennast pikali ja suudlesime maapinda ;D
Siis värvisime jälle mu juukseid ja juba järgmisel päeval sõitsin ida-Virumaale. nojah, sinna sõites helistasin Gretele ja ilmselgelt pidas ta sellist käitumist nii minulikuks. Lähen kuhu ja kunas tahan, mõtlemata kõrvalistele asjadele.. nt ohtudele.
aga elu on ilus.
Kõik inimesed on head, kurjaks teeb neid vaid ühiskond, nagu ütles Ješua Juudamaa viiendale prokuraatorile Pontius Pilatusele ja siis löödi Ješua risti.
Good night everybody! (Kristiina kutsus juba homme linna, jõuan ma jeee!)