fml

Jah, kallid sõbrad, ma ei tunne ennast hästi. Mõni teab miks, mõnel pole aimugi.
Käisin eile kolimas jällegist siis. Jäin linna. Ema tundis Kristiina ära nii et ta polnud teda varem näinudki :D
Igastahes. Õhtul läksin Kristiinaga välja ja saime veel Raimondiga ka kokku. Istusime Treffneri ees ja vegeteerisime. Varsti olime parajad valmis. Ja Mari ja Enn tulid ka linna, kuni nad jälle ära kadusid... Tagasi koju muidugi.
Annemari ja Kärt möllasid ka kuskil.
Keidi tulebki Treffnerisse.
Istusin mingi hetk kõnniteeäärekivile. Tahtsin ennast uuesti üles leida, aga kes mind hoopis leidis, oli keegi teine, kes äratas mind hiljem oma sõnumeerimisega üles, kui ma juba rahulikult oma voodis magasin.
Magamisest rääkides. Mari-Anne rääkis kunagi et on selline väikestviisi ebausk, et oma esimesel ööl uues kodus võid näha oma tõelist armastust või tulevast vms. Muidugi võtan selliseid asju alati skeptiliselt. Aga see unenägu oli õudne, mis ma nägin. Nukker ja õudne, ja tõesti unenäol oli peategelane.. Aga see oli nii ebaõiglane tegelane, et ma ei võta vist enam midagi tõsiselt. Miks sina seal olema pidid?
jah, mul on nüüd melanhoolia peal. Süüdistan aina lähenevat sügist. Aga see pole hea melanhoolia, see sööb varsti mu seest ära.
Aitäh sõbrad.
Head ööd.