JESJOU! Paraad on nüüd läbi ja ma olen kodus jalgu valutamas.
Suurepärane, kõik hakkas eile pihta. 5 tundi harjutamist-marssimist. kella 10-ni õhtul välja. Nämmnämm. Siis läksime Annikaga Toomemäele, võidutule süütamist vaatama. Aga, ei, mina seda eriti vastu ei pidnaud. Õudne väsimus tükkis peale. Aga me kannatasime ikkagi keskööni välja ja läksime isegi seda Jaanikirikusse hoiulepanemist vaatama. See polnud nii huvitav.
Öösel sain magada vahelduva eduga 5 tundi kõval põrandal- parim viis väljamagamiseks, tõesõna.
Panin äratuse kella 6.45-ks ja kui ma siis silmad lahti tegin, mõtlesin, et ohh, häda pole midagi.. Aga kui ma püsti tõusin, siis tundsin kuidas ma tagasi kukun, sest jalad olid all nagu midagi makaroni ja kohupiima sarnast. Hellad.
Treffneris saime süüa - vaheajal koolis, tavaline. Üks tädi tundis mu ära ja viskas portsud hästi tähendusrikkalt... natuke suuremad.
Aga paraad oli äge. Natuke parem, kui üle-eelmine aasta Jõgeval- seal paistis päike ja ma surin kaks korda. Praegu oli hää! Alguses tibutas natuke. Kõige raskem oli lihtsalt seismine..
Üks tütarlaps kukkus kokku ka. kõige tähtsamalt hetkel, koloneli ees. Tore.
Aga nüüd siis jaanipäeva nautima... Ja paraadi kordust vaatama. Mart oli teinud telekast pilti, kui mind seal näidati. lol. :D
Tegelt ma vist magan tänase jaanipäeva maha- nii väsinud olen :/
No comments:
Post a Comment