ma armastan elada.

Olin hetk tagasi üksi Mari juures.. Ja mari jõudis alles nüüd koju, duši alla.. aga kõigest õiges järjekorras. Sest on olnud väga seiklusrikas (?) päev.
Esiteks keemia töö (seiklus missugune)
Ja siis oli see pidulik lõuna, mis etiketi kursuse lõpus ikke on. Kõik oli väega noobel. Vaatasin lauaplaani, kuhu istuma peaks. Mulle oli pandud nö aukülalise koht! Gingeri kõrval, kes oli peoperemees.. Uve paigutas enda äranägemise järgi.. Ehk siis ma olen enda üle väga uhke. Auasi ikkagi.
Kooli kevadkontset tuli! See oli võrratult ilus. Ülikooli aulas.. jaa, istusin endise kunstiõpetaja kõrval ja see oli vahva. Ta oli põhikoolis üks mu lemmikuid õpetajaid :) aga eks kunstiinimesed olegi sellised.. Mulle meeldivad. (ok, ma panen muusika siin käima, sest mari vist laulab duši all, aga eks see ole ka mõistetav miks) Ja see kontsert.. Tavaliselt nende kevadkontsertitega tulebki õige kevadetunne sisse..
Siis oli plaan koju minna. Mari juurde tähendab. Kaarel tuli saatma oma jalgrattaga meid. Kui härrasmehelik, aga eks ta ela ka siin lähedal.. nii et, nagu meestega ikka- mingi eriline ohverdus see ei olnud.
Mu sukad olid katki. Lausa ribadeks. Maril samuti. Nii et, me lõikasime need augud välja :D Või noh, sukad võtsime jalast. Paljajalu? Jah, paljajalu. Ja siis hakkas kummitama laul "paljajalu asfaltil!" Aga me ei jõudnud nii kaugele.. Riiamäele jäime. Teate küll seda sõjakooli esist platsi. Panime pikniku püsiti. Mängisin suupilli, aga ainsad kes piknikul süüa said, olid sääsed. Ghaa, siis tuli välja et Maril, vanal nikotiinikul, on pabereid vaja. Õudhnhee. Kes tahab enam pärast seda teekonda Salkosse tagasi minna. Mina. Kaarli rattaga. Meesteratas. Minul oli pidulik riietus. Must seelik-värgid-särgid. aga, ei, kui maril vaja, siis maril vaja. käisingi kiirestikiiresti ära. Salko ees oli vaja ratas hoiule anda.. Kaubik ja Margus olid seal.. küsisin, et kas saavad aidata ja hoida ratast... Nad vaatasid üksteist sellise pilguga, et sealt küll midagi head ei saanud tulla.. nii et usaldusväärsem oli jätta ratas mingi poolvõõra kätte :s Siis sain paprid kätte ja vurasin tagasi meie laagriplatsi poole. muuseas, nende 20 minuti jooksul kutsuti mind 2 korda mingitele pidudele ja 3 korda pirole. jee.
Tagasi mari ja kaarli juurde jõudes istusime niisama, naersime, laulsime, rääkisime anekdoote ja siis hakkas vihma sadama. Ja kuna meil nagunii juba (sukk)pükse jalas polnud, siis mõtlesime, et prooviks, kuidas pinkide juures asuvate purskaevude katted libisevad. No ikka päris hästi. Käisin korralikult perseli (enne seda olime just mõelnud, et võiks ennast kuidagi pikali visata sinna) nii et nalja oli nabani. Lõpuks saime liikuma, aga väga kaugele me ei jõudnud, sest mul tekkis ilge PÕIEKAS!
Aga et vahepeal oli pimedaks läinud, ei olnud sellega ka probleemi. Aed. Tikripõõsad. Kass.
Tee peale jäid paljud porilombid ja lõpuks isegi kruusahunnik. Kas ma olen päris sitane? Ei?! Arva veelkord!
Paljajalu asfaltil...
Nii me siis kõndisime-kõndisime-kõndisime.. ei seda ei saa nimetada kõndmiseks, see on midagi tantsimise, Hava Nagila ja koperdamise vahepealset. Aga siis tuli maril plaan kaarel koju saata ja mind oma kodinatega koju saata.. Väga imelik vaatepilt. paljasjalgne linda koos kümne kotiga üle raudtee hüppamas. üksi.
Jõudsin siia ja sõin tänuks Mari külmiku tühjaks. Ma arvasin, et ta jääb kauemaks ära, aga õhh, jõudsin end just mugavalt sisse seada, kui kell heliseb. Suurepärane. Nüd see kangelane Mari mängib mu suupillil laulu, mis kõlab nagu Dollarilaul.. või Kungla rahvas.. Aga tegelikult on Titanicu soundtrack.
Homme lähme ja intervjueerime üht küüditatud tädi.
Me elame ainult ühe korra.
Haigelt pikk post tuli.